Õigusraamistik: kaks määrust, üks eesmärk
Digitaalne akupass (DBP) ei ole vabatahtlik algatus — see on siduv ELi õigus. Õigusliku aluse moodustab akumäärus (EL) 2023/1542, mis koos üldisema ESPR-määrusega (EL) 2024/1781 kehtestab kogu ELis digitaaltootepasside siduva raamistiku.
Alates 18. veebruarist 2027 peavad tööstusakud, elektrisõidukite veoakud ja vähemalt 2 kWh mahutavusega paiksed salvestussüsteemid olema sellise passiga varustatud. Kes laseb akusid ELis turule — olgu tootja, importija või volitatud esindaja — vastutab nõuetele vastavuse eest. See puudutab ka väljaspool ELi tegutsevaid ettevõtteid: Ühendkuningriigi Department for Business and Trade on juba käivitanud küsitluse mõju kohta Ühendkuningriigi eksportijatele, sest nõuded mõjutavad tegelikult ka ELi turule tarnivaid Ühendkuningriigi tootjaid.
Kohustuslikud andmed: mida pass tegelikult sisaldama peab
Tootespetsiifiline CO₂-jalajälg partii tasandil
See on tehniliselt kõige keerukam andmepunkt. Tootespetsiifiline CO₂-jalajälg (PCF) tuleb arvutada ISO 14067-ga kooskõlas olevate meetodite abil — ja seda partiipõhiselt, mitte mudeli tasandil koondatuna. Euroopa Komisjoni JRC eelnõu täpsustab: ühest PCF-andmest aku mudeli kohta ei piisa. Iga tootepartii vajab omaette jälgitavat väärtust.
Sellel on otsesed tagajärjed andmearhitektuurile. Kes arvutab PCF-väärtused ainult üks kord akutüübi kohta ja kasutab neid seejärel kõigi partiide puhul, ei täida nõuet. Arvutus tuleb integreerida tootmisprotsessidesse — liidestega energiatarbimise andmete, materjalide päritolu ja transpordilogistika jaoks.
Teise eluea turu seisundiandmed
Taaskasutatavate akude puhul nõuab akumäärus seisundi (State of Health, SoH) ja laetuse (State of Charge, SoC) registreerimist. Need andmed ei ole staatilised — need muutuvad kogu kasutusea jooksul ning neid tuleb akupassis ajakohastada. Teise eluea rakenduste käitajate jaoks (näiteks kasutuselt kõrvaldatud EV-akudest valmistatud paiksed salvestid) tähendab see, et pass peab olema dünaamiliselt uuendatav, mitte üksnes esmakordsel turulelaskmisel loodud ühekordne dokument.
Ülevaade muudest kohustuslikest väljadest
Määrus nõuab lisaks andmeid järgmise kohta:
- tooraine päritolu ja tarneahel (koobalt, liitium, nikkel, mangaan kaevanduse tasandil)
- ringlussevõetud materjali osakaal aktiivmaterjalides (astmeliselt suurenevate miinimumosakaaludega alates 2030./2035. aastast)
- mahutavus, kasutusiga ja jõudlusnäitajad
- ohtlikud ained vastavalt REACH-i nõuetele
- parandatavus ja demonteerimisjuhised
Akupass peab olema ligipääsetav GS1 Digital Link-ühilduva QR-koodi või DataMatrixi kaudu, mis viitab otse andmetele — mitte üldisele tootelehele.
Vastavuse tegelikkus: kaks struktuurset probleemi
Minespideri 2026. aasta rakendusraport analüüsib tööstuse ettevalmistuse hetkeseisu ning tuvastab kaks struktuurset probleemi, mis läbivad kogu väärtusahelat.
Probleem 1: andmete killustatus
Akude tarneahelad on keerukad ja üleilmselt hajutatud. Tooraineandmed asuvad kaevandusettevõttes, elemendiandmed elemenditootja juures, mooduliintegratsioon Tier 1 tarnija juures ja lõppkoostamine OEM-i juures. Ühelgi neist osalistest ei ole üksi kõiki akupassi jaoks nõutavaid andmeid. Nende andmete koondamine ühtseks määrusele vastavaks andmemudeliks on keskne operatiivne väljakutse.
Probleemi süvendab tarneahela partnerite andmevormingute vähene standardiseeritus. Paljud ettevõtted kasutavad endiselt varalisi ERP-ekspordifaile, PDF-sertifikaate või Exceli tabeleid — vorminguid, mida ei saa otse DPP-andmemudeliks teisendada.
Probleem 2: andmete dünaamiline ajakohastamine
Digitaalne tootepass ei ole staatiline dokument. Seisundiandmed, nagu SoH ja SoC, muutuvad pidevalt. Tagasikutsumisteated, ringlussevõtuinfo või sertifitseerimisuuendused peavad olema hiljem lisatavad. See eeldab tausttaristut, mis toetab andmete uuendamist kogu toote elutsükli vältel — sealhulgas versioonihaldust ja auditijälge.
Paljud ettevõtted on seni hinnanud üksnes staatilisi lahendusi (näiteks QR-koodiga PDF-põhiseid andmelehti), mis ei suuda seda nõuet põhimõtteliselt täita.
Turu areng: kes ja kuidas positsioneerub
BatteryPass-Ready: neutraalne valideerimiskeskkond
juunil 2026 avab BatteryPass-Ready projekt oma avaliku testikeskkonna. Ettevõtted saavad seal lasta oma DPP-lahendusi ELi nõuete suhtes valideerida — neutraalselt, standardipõhiselt ja teenusepakkujast sõltumatult. See on oluline, sest turgu ujutavad praegu üle varalised lahenduselubadused, mida on peaaegu võimatu objektiivselt võrrelda. Tootjast sõltumatu testikeskkond loob esimest korda ühise võrdlusaluse.
Bureau Veritas ja Circulor: kontrollipädevus kohtub jälgitavusega
Bureau Veritas ja Circulor teatasid strateegilisest partnerlusest, mis ühendab kontrolli-, inspekteerimis- ja sertifitseerimisalase pädevuse digitaalse jälgitavusplatvormiga. See lähenemine tegeleb otseselt andmete killustatuse probleemiga: Bureau Veritas toob kaasa kohapealse füüsilise kontrolli (tooraineauditid, elemenditestid), Circulor digitaalse tarneahela jälgimise. Kombinatsioon peaks tagama andmete tervikluse tarneahela mitmes etapis.
Securikett Codikett 2.0: võltsimiskindel märgistus
Securikett esitles oma Codikett 2.0 platvormi, võltsimiskindlat etiketi- lahendust, mis on otse seotud DPP-andmehaldusega. Lähenemine keskendub tegelikule probleemile: aku korpusel olev QR-kood peab olema füüsiliselt võltsimiskindel — vastasel juhul võib võltsitud toote siduda ehtsa akupassiga. Etiketi tasandi võltsimiskindlus ei ole küll määruses sõnaselgelt nõutud, kuid see on kvaliteetsete akusüsteemide mõistlik täiendus.
GS1 Digital Link ühendusstandardina
Markem-Imaje esitles CoLOS Software Version 7 abil lahendust GS1 Digital Link-ühilduvate 2D-koodide jaoks, mis võimaldab nutikate etikettide keskset haldust ja automatiseeritud töövooge. GS1 Digital Link on tehniline võti: see kodeerib mitte ainult URL-i, vaid ka struktureeritud tooteidentifikaatorid (GTIN, seerianumber, partiinumber), mis on masinloetavad ja standardiseeritud. Ilma selle standardita on koostalitlusvõimelist DPP-taristut peaaegu võimatu luua.
Mida ettevõtted nüüd tegema peaksid
aasta veebruarini jäänud aeg on napim, kui paistab. Tüüpilised DPP-taristu rakendusprojektid kestavad 12–18 kuud — mis tähendab, et rakendamisega oleks tulnud alustada hiljemalt 2025. aasta suvel. Kes pole veel alustanud, on graafikust maas.
Järgmised sammud on kohe esmatähtsad:
andmete inventuur kogu tarneahela ulatuses: millised kohustuslikud andmed on kus olemas, millises vormingus ja millise kvaliteediga? Ilma selle ülevaateta ei ole realistlik rakendamist kavandada.
partiipõhise PCF-arvutuse juurutamine: see on kõige keerukam üksikülesanne ja eeldab olemasolevate tootmissüsteemidega integreerimist. ISO 14067 pädevusega väliskonsultandid on siin peaaegu alati vajalikud.
DPP-taustsüsteemi valimine koos uuendamisvõimekusega: staatilised lahendused langevad ära. Taustsüsteem peab toetama andmete uuendamist kogu toote elutsükli vältel, pakkuma versioonihaldust ja pidama auditijälgi.
GS1 Digital Link-ühilduva märgistuse kavandamine: akul olev füüsiline QR-kood peab vastama GS1 standardile. See puudutab nii andmestruktuuri kui ka trükikvaliteeti ja vastupidavust tööstuslikes tingimustes.
BatteryPass-Ready testikeskkonna kasutamine: alates 24. juunist 2026 on kättesaadav neutraalne valideerimiskeskkond. Ettevõtted peaksid oma lahendusi seal varakult testima, enne kui need seeriatootmisse lähevad.
Määrus on vastu võetud ja tähtaeg paigas. Kes loodab veel nõuete edasilükkamisele või leevendamisele, riskib järgmise kümnendi ühe olulisima kasvuturu turulepääsuprobleemidega.
