Tähtaeg 18. veebruar 2027: mida tootjad peavad arvestama
veebruaril 2027 lõpeb ühe ELi tööstuspoliitika ulatuslikuma digitaliseerimiskohustuse üleminekuperiood: alates sellest kuupäevast peab tööstusakudel, elektrisõidukite veoakudel ning vähemalt 2 kWh võimsusega paiksetel salvestussüsteemidel olema digitaalne akupass (DBP). Õigusliku aluse moodustab akumäärus (EL) 2023/1542, mida täiendab kõrgema taseme ESPR-määrus (EL) 2024/1781.
Esmapilgul võib see tunduda järjekordse vastavusvormina, kuid tegelikkuses on tegemist keeruka andmehalduse- ja taristuprobleemiga, mille mõju ulatub kogu väärtusahelale alates tooraine kaevandamisest kuni ringlussevõtukohani.
Kohustuslikud andmeväljad: mida pass tegelikult sisaldama peab
Tootespetsiifiline CO₂-jalajälg partii tasandil
Üks tehniliselt keerukamaid nõudeid on tootespetsiifilise CO₂-jalajälje (PCF) esitamine. Oluline on Euroopa Komisjoni JRC eelnõus esitatud täpsustus: PCF-andmeid ei tohi koondada mudeli tasandil — need peavad olema tegelikult partiipõhised ning arvutatud standardiga ISO 14067 ühilduvate meetodite alusel.
Praktikas tähendab see, et ettevõte, kes on seni esitanud mudeliseeria keskmise heiteväärtuse, peab oma andmekogumise põhjalikult ümber korraldama. Iga tootepartii saab oma CO₂-näitaja, mis peab olema passis kättesaadav.
Dünaamilised seisundiandmed teise kasutuse turu jaoks
Korduskasutatavate akude puhul näeb määrus ette, et seisundiandmeid, nagu State of Health (SoH) ja State of Charge (SoC), peab olema võimalik dünaamiliselt ajakohastada, sest need väärtused muutuvad aku elutsükli jooksul pidevalt. Ühekordselt tootmise ajal programmeeritud staatilisest QR-koodist selleks ei piisa.
Siin ilmneb struktuurne probleem: pass ei ole dokument, vaid elav andmeobjekt. Tehniliselt eeldab see taustsüsteemi, mis võimaldab kirjutusjuurdepääsu paljude aastate jooksul ja tagab samal ajal andmete terviklikkuse.
Muud kohustuslikud väljad ülevaatlikult
Määrus näeb muu hulgas ette:
- kasutatud toorainete päritolu ja koostis (sh koobalt, liitium, nikkel, plii)
- andmed ohtlike ainete kohta
- mahtuvus, nimipinge ja eeldatav kasutusiga
- teave parandatavuse ja demonteerimise kohta
- tagastamisteave ja ringlussevõtumäärad
Standardiraamistik: EN 18216 kuni EN 18223 kehtestavad tehnilise standardi
juunil 2026 korraldasid CEN ja CENELEC avaliku veebiseminari, et tutvustada esimest kuut avaldatud Euroopa standardit (EN 18216 kuni EN 18223), mille töötas välja Joint Technical Committee JTC 24. Need standardid määratlevad tootest sõltumatu raamistiku ELi digitaalse tootepassi rakendamiseks — teisisõnu kõigi tootekategooriate, mitte ainult akude suhtes kehtivad läbivad nõuded.
Standardid käsitlevad muu hulgas järgmist:
- Koostalitlusvõime: kuidas andmeid eri süsteemide ja osaliste vahel vahetatakse
- Andmekonsistentsus: millised miinimumnõuded kehtivad andmete kvaliteedile ja ajakohasusele
- Süsteemiarhitektuur: kuidas detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud komponendid koos toimivad
Samal ajal tegutseb rahvusvahelisel tasandil ISO/IEC JTC 5, mis töötab välja ülemaailmselt ühtlustatud standardiraamistikku DPPs jaoks. GS1 China nimetati hiljuti JTC 5 Hiina peeglikomiteeks — see annab märku, et DPP standardimine ei ole enam ammu üksnes Euroopa küsimus.
Tootjatele, kes turustavad oma tooteid ka väljaspool ELi, on see oluline: ELi nõuetele vastavaid arhitektuure kavandades tuleks kontrollida, kas need ühilduvad kujunemisjärgus ISO/IEC struktuuridega.
Rakendamise hetkeseis: praktikas domineerivad kaks põhiprobleemi
Andmete killustatus tarneahelas
Minespideri 2026. aasta rakendusraport analüüsib vastavuse hetkeseisu ning toob välja kaks probleemi, mis läbivad kogu väärtusahelat.
Esimene neist on andmete killustatus: tooraineandmed on kaevandusettevõttel, töötlemisandmed rafineerimistehase operaatoril, elemendiandmed elemenditootjal ja akupaki andmed OEM-il. Ühelgi neist osalistest ei ole praegu täielikku ülevaadet kõigist DBP jaoks vajalikest väljadest. Nende andmete koondamine sidusaks passiobjektiks eeldab kas kahepoolseid andmevahetuskokkuleppeid või ühist platvormitaristut.
Dünaamilised andmeuuendused tehnilise takistusena
Teine probleem on dünaamiline andmete ajakohastamine. Kui staatilisi tooteandmeid (mudel, keemia, tootja) saab koguda ühekordselt, siis SoH-väärtusi, laadimistsükleid ja remondiajalugu tuleb ajakohastada kogu kasutusaja vältel. See eeldab, et kõik osalised, kes akut selle eluea jooksul käsitlevad — töökojad, liisinguettevõtted, ringlussevõtjad — saavad passiobjektile kirjutusõiguse või vähemalt võimaluse edastada andmeid passi haldajale.
BatteryPass-Ready käivitas 24. juunil 2026 avaliku testkeskkonna, mille abil saavad ettevõtted oma DBP-lahendusi regulatiivsete nõuete suhtes valideerida. See on praktiline tööriist, kuid ei lahenda andmete hankimise probleemi.
Keskne DPP-register: taristu lahtised küsimused
Euroopa Komisjon töötab keskse DPP-registri kallal, mille kaudu passe registreeritakse ja leitavaks tehakse. Tööstusühendus Orgalim on avaldanud selle kohta soovitused, milles nõutakse muu hulgas suure mahuga automatiseeritud registreerimisprotsesse ja tõrkekindlust.
Taust on järgmine: ainuüksi akusegmendis toodetakse igal aastal miljoneid ühikuid. Register, mis eeldaks käsitsi sisestusi või tõrketaluvuseta sünkroonseid API-kutseid, ei oleks operatiivselt jätkusuutlik. Seetõttu nõuab Orgalim asünkroonseid registreerimismehhanisme, selgeid SLA-nõudeid ja varustsenaariume registri tõrgete puhuks.
Veel ei ole selge, kuidas register tehniliselt rakendatakse ja milliseid identifikaatoreid see primaarvõtmena aktsepteerib. Süsteemide jaoks, mis põhinevad GS1 Digital Link ja GTINs, oleks nende standardite loomulik tugi soovitav — need on logistikas juba praegu laialt kasutusel ja võimaldavad toodete masinloetavat identifitseerimist QR-koodide abil.
Verifitseerimine ja märgistamine: uued lahendused turul
Lisaks andmehaldusele on toote ja passi füüsiline sidumine omaette probleem. Securikett esitles oma Codikett 2.0 platvormiga võltsimiskindlat märgistuslahendust, mis seob krüptograafilised allkirjad füüsilise etiketiga. Selle eesmärk on raskendada võltsimist ja passilingi hilisemat muutmist.
Bureau Veritas ja Circulor teatasid strateegilisest partnerlusest, mis ühendab kontrolliteenused tarneahela jälgitavusega. Mudel on järgmine: Bureau Veritas vastutab füüsilise kontrolli ja sertifitseerimise eest, Circulor pakub digitaalset andmehaldust ja passitaristut.
Mida ettevõtted nüüd tegema peaksid
DIN/DKE 14. Saksa standardipaneeli raames korraldatud küsitlus näitas, et ettevõtetel on suur vajadus selgete suuniste järele — õiguslike nõuete keerukus ületab sageli ettevõtete sisemise tõlgendusvõimekuse.
Tootjatele ja importijatele soovitatakse konkreetsemalt järgmist tegevuskava:
- Andmeinventuur: milliseid kohustuslikke välju saab juba praegu olemasolevatest süsteemidest (ERP, PLM, MES) täita ja milliseid mitte?
- Tarneahelalepingute kontrollimine: kas tarnijad on lepinguliselt kohustatud esitama partiipõhiseid CO₂-andmeid ja tooraine päritolu tõendeid?
- Tehnilise arhitektuuri määratlemine: tsentraliseeritud või detsentraliseeritud andmemudel, liidesed tulevase ELi registriga, kolmandate isikute kirjutusõigused teise kasutuse turul.
- Standarditele vastavuse tagamine: EN 18216 kuni EN 18223 sari määratleb miinimumnõuded — süsteeme tuleks nende standardite alusel valideerida, ideaaljuhul selliste testkeskkondade kaudu nagu BatteryPass-Ready.
- Identifikaatoristrateegia täpsustamine: GTIN-põhine identifitseerimine GS1 Digital Link abil on praegu masinloetava tooteidentifitseerimise kõige levinum standard ja tõenäoliselt hakkab seda toetama ka ELi register.
veebruar 2027 on lähemal, kui paistab, ning rakendusprojektidel, millega täna veel alustatud ei ole, on õigeks ajaks valmimisega raskusi.
